Morna mõis
Morna mõis (saksa k Morne) asutati ca 1800, mil see eraldati naabruses asuvast Õisu mõisast. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Sieversite perekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Sievers. Von Sieversi äi, Vagneri aiaäri ülemaednik, taanlane Ernst Ohlsen, istutas Mornas põllud ja kännustikud noori õunapuid täis, kuivendas suure tüki raba ja asutas sinna puukooli, ehitas kasvumajad ja roosikasvanduse. Ärisidemed olid näiteks Riia, Peterburi ja Moskvaga.
Morna tükeldati koos õunapuuaedadega asunikutalude kruntideks.
I maailmasõda tõmbas tõusvale ärile kriipsu peale. Von Sievers lahkus Saksamaale, jäid vaid vanad Ohlsenid. Pärast perioodi, kus osavad ärimehed pealinnast olid Morna aiatalu riiklike toetuste väljapetmiseks kasutanud, andis 1929. a. riik selle hallata lähedalasuvale Polli riigimõisale.
1935. aastal moodustati Polli Põllutöö- ja Aiamajanduskool, mille osaks oli ka Morna aiandustalu.
Kool lõpetas oma töö 1946. aasta kevadel. Alates 1945. aastast töötas Pollis ka äsja loodud teaduslik uurimisasutus Polli Aianduse ja Mesinduse Instituut, 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse (hiljem Taimekasvatuse) Instituut, mille osaks jäid ka Morna aiad, kus tehti õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsisortide katsetusi ja aretati hulk uusi puuviljasorte: Pollis on aretatud 26 õuna-, 3 pirni-, 19 ploomi-, 1 hapu ja 16 magusa kirsipuu sorti ning 4 maasika-, 6 vaarika-, 1 punasesõstra-, 3 valgesõstra-, 13 mustasõstrasorti ja 1 karusmarjasort.
Perekond Gavronski
Perekond Gavronski ostis Morna mõisa kunagise moonakamaja ja hilisema õunakuivati 2010. a. Kümmekond aastat varem oli perekond Mets elamuks taastanud kõrvalasuvad tuuliku varemed, süvendanud paisjärve ja taastanud mitukümmend hektarit õunapuuaeda.
Mastaapne moonakamaja on nüüd külalislahke elamise- ja seminaripaik, valmis on veinikelder ning ehitamisel on uue veinikoja hooned.
Viinamäel on 4000 viinapuud, saaki annavad 10 000 mustasõstrapõõsast ja hektarijagu kirsipuid.
Teeme mustasõstra-, kirsi-, rabarberi-, vaarika-, jõhvika- ja mustika-, aga ka kasemahlaveini. Praegu valmib 1000 pudelit aastas, plaan on jõuda 60 000 liitrini.
