Bordeaux vaat on loodud Demptose ajaloolises aamissepatöökojas Saint-Caprais-de-Bordeaux’s.
Silmapaistva vaadi kujundusele ja puidu valikule on pööratud suurt tähelepanu. Vaadi tarvis kasutatakse kahesaja-aasta vanuseid puid. Pärast vähemalt kaheaastast kuivamist ja puidu hööveldamist valitakse vaadiks ainult parimaid laudu. Bordeaux vaadi iseloomulikuks tunnuseks on kastanipuust rõngad, mida ümbritseb sajanditevanuste oskuste abil tehtud värviline punutis. See on oma ikoonilise välimuse eest tänu võlgu tehnilistele piirangutele, millega kunagised aamissepad silmitsi seisid. Kuna kastanipuu on pehmem, kasutati seda enne hüdrauliliste presside kasutuselevõttu vaadirõngaste tegemiseks. Tol ajal oli vaadi kooshoidmiseks rohkem rõngaid vaja. Kastanipuu valiti ka selle kaitseomaduste tõttu, sest putukad ründasid seda puitu enne tamme. Lisaks võimaldasid need rõngad vaate veeretada ilma vaadilaudu või põrandat kahjustamata.

Bordeaux vaadid, üldnimetusega barrique, erinevad Burgundia vaatidest järgmiste omaduste poolest: barrique’i pea on 54,6 cm, samas kui Burgundia vaadil on see 58,4 cm; barrique mahutab 225 liitrit, kuid Burgundia vaat 228 liitrit. Ent nagu teada, ei ole suurus iseenesest oluline. Tähtis on hoopis see, et kuna sisepinna mõõtmed on erinevad, võib Burgundia vaadil olla veinile vähem dramaatiline ja sügav mõju, kusjuures mõned leiavad, et see annab isegi Bordeaux-stiilis segudele pehmema ja ümarama maitseefekti.

Burgundia on algne – ja endiselt parim – koht, kust vaatide jaoks puitu saab. Gallialased valmistasid neid suurtest tammepuudest, mis annavad vaaditegijaile toorainet tänapäevani. Esialgu valmistati vaadid lihtsalt transpordiks, mitte ladustamiseks. Tänapäeval on aga veinide vaatides seismise aeg üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab veini iseloomu, mida me juues tunneme. Tammevaadi aromaatset puitu võib kasutada lihtsalt veini maitsestamiseks. Aga see on tasakaalu küsimus – kahjuks on tamme ülemäärane kasutamine liigagi tavaline. USAs on paljud harjunud liiga tugeva tammemaitsega veinidega ja arvavad, et süüdi on „Chardonnay” viinamarjasort ise. Kui isegi asjatundlikud degusteerijad satuvad segadusse ja arvavad valesti, millist viinamarjasorti nad maitsevad, siis igapäevajoojatele võib nende segadust andestada! Kahjuks tähendab see ka seda, et kuna paljud inimesed ootavad nüüd veinilt tugevat tammemaitset, nõuavad mõned veinikaupmehed konkreetselt, et nende veinid oleksid just selliselt valmistatud.

Burgundia kõige ainulaadsema veini tootja Roger Capitaini sõnul on tamm veinis nagu sool supis – väike kogus võib maitset parandada, kuid liiga palju võib selle ära rikkuda. See reegel on lihtne, kuid üllatavalt sageli tähelepanuta jäetud. Veel üks tarkusetera on see, et keskpärasest veinist ei saa lihtsalt tamme lisamisega head veini valmistada. Veini kvaliteet ja iseloom peavad olema piisavalt tugevad, et see saaks koos puiduga hästi toimida. Ja kui rääkida uue tamme võimsast maitsest, siis tuleks neid vaate kasutada ainult mingi osa viinamarjasaagi jaoks.

Burgundia pudelit, millel on kergelt längus õlad ja pirni kuju, kasutatakse tänapäeval kogu maailmas nii Burgundia viinamarjade („Pinot Noir” ja „Chardonnay”) kui ka marjasortide „Syrah”, „Grenache”, „Chenin Blanc” jt jaoks

Bordeaux pudel. Veinipudelite tunnused – pea, kael, õlg, keha ja jalg – võimaldavad meil iga pudelitüüpi tuvastada ja eristada. Sellegipoolest esineb Bordeaux veinipudelil mõningaid variatsioone, samas kui selle siluett lihtsustab vedeliku hoidmist ja säilitamist horisontaalselt. Bordeaux pudelit toodetakse praegu eri värvi klaasist, kuid kõige levinum on roheline (antiik). Tumedate värvidega (must, karamell või roheline) toonitud klaasi eesmärk on kaitsta veini valguse eest ja seega optimeerida selle säilimist. Veel üks Bordeaux pudelile iseloomulik joon on selle kuju – rõhutatud õlad aitavad pudelis tekkival settel sellesse ossa ladestuda. Bordeaux pudelit kasutatakse tavaliselt viinamarjasortidest „Cabernet Sauvignon”, „Merlot” ja „Cabernet Franc” toodetud veinide jaoks.