Korgitser on tööriist, millega saab veinipudelist korki välja tõmmata, samtui teistest majapidamises olevatest korgiga suletud pudelitest. Traditsiooniliselt koosneb korgitser terava otsaga metallheeliksist (kutsutakse sageli ussiks) ja käepidemest. Kasutaja keerab korgitseri korgi sisse ja tõmbab selle välja. Korgitsere on vaja, sest korgid ise on väiksed ja siledad ning neid on raske piisavalt tugevasti kinni hoida ning eemaldada, eriti kui nad on üleni surutud klaaspudelisse. Hilisematele korgitseritüüpidele on lisatud eri kangisüsteeme, mis suurendavad jõudu, mida saab korgile väljastpoolt rakendada ja seega hõlbustavad keeruliste korkide väljatõmbamist.Korgitseri disain põhineb keerdotsaga metallvardal, mida kasutati alates 1630ndate alguses  musketist kuuli väljavõtmiseks, kui lask oli ebaõnnestunud. Võimalik, et korgitseri leiutasid inglased seoses õlle ja siidriga. Inglise põllumajandustegelane John Worlidge kirjeldas 1676. aastal oma teoses „Treatise on Cider“„tihedalt korgitud siidripudelite hoiustamist pikaliasendis“, kuid varaseim viide korgitserile pärineb 1681. aastast, kui seda riista nimetati „terasussiks, millega tõmmatakse pudelitest korke välja“.
1795. aastal sai pastor Samuel Henshall Inglismaal esimese korgitseripatendi. Ta oli lisanud korgitseri varrele kettakese, mida tänapäeval tuntakse Henshalli nupuna. Ketas ei lase ussil liiga pikalt korgi sisse minna, sunnib korki käepideme pööramisega kaasa liikuma ja tõmbab sellega pudelikaela külge kleepunud korgi lahti. Ketas on disainitud ja toodetud kergelt nõgusa allosaga, mis surub korgi otsa kokku ja aitab seda tervena hoida.

Tiibkorgitser
Tiibkorgitseril, mida tuntakse ka korgivinna, liblik- ja kakk-korgitseri või inglina, on mõlemal pool ussikang. Kui uss korgi sisse keerata, tõusevad kangid üles. Kangide allasurumine tõmbab korgi pudelist ühe sujuva liigutusega välja. Kõige tavalisema disainiga korgitseril on hammaslatt ja -ratas, mis on ühendatud raami kangidega. Keskmise varre ots on sageli kujundatud pudeliavajaks või fooliumilõikuriks, mis suurendab tööriista kasulikkust. Sellise disainiga korgitserid on eriti levinud kodumajapidamises.
1880. aastal väljastati William Burton Bakerile Briti patent nr 2950 tema topeltkangidega korgitseri eest, mille mõlemad hoovad libisevad varre ülaotsa.
Esimene Ameerika patent anti 1930. aastal itaallasele Domenico Rosatile, kes emigreerus enne kuiva seadust Illinoisi osariiki Chicagosse. Rosati disainis katmata hammaslati ja -rattaga mehhanismi. Hiljem, kui veiniturg kasvas, kohandasid seda teiste tootemarkide loojad.
Tiib-kakk-korgitseri, mille hammaslati ja -ratta mehhanismi katab kaks küljeplaati, leiutas ja tootis 1932. aastal Hispaania tööstusdisainer David Olañeta oma tootemargi BOJ jaoks. Hiljem võtsid selle kasutusele teisedki, näiteks 1936. aastal Richard Smythe USA patendiga nr 98,968 ja nimetusega HOOTCH-OWL.

Sommeljee nuga
Sommeljee nuga, kelneri sõber ehk veiniavaja on kokkukeeratav korgitser, mis sarnaneb taskunoaga. Selle lõi sakslane Karl Wienke 1882. aastal ja see patenditi Saksamaal, Inglismaal ja Ameerikas.
Pudelit avades toetub õlg vastu pudeli suud, et rakendada suuremat jõudu. Mõne sommeljee noakangil on kaks astet ja tihti ka pudeliavaja. Käepidemesse on peidetud väike väljakeeratav noatera, millega saab lõigata fooliumümbrist, mida on paljudel pudelikaeladel. Sellist korgitseri saab käsitseda kiiremini (ja suurejoonelisemalt või teatraalsemalt) kui tiibkorgitseri. Sõna „veiniavaja“ (wine key) võeti kasutusele saksa leiutaja perekonnanime Wienke järgi, mida oli inglise keele kõnelejatel raske hääldada. Kui uut Wienke korgitseri hakati tellima kataloogide kaudu, kaotas see aja jooksul oma algse tähenduse ja päritolu ning seda hakati nimetama lihtsalt veiniavajaks. 1883. aasta 21. augusti patent nr 283,731 viitab sellele kui „C.F.A. WIENKE LEVER CORKSCREW“.

Kahe metallharuga korgitser
Kaheharuline korgitser, tuntud ka kui kelneri sõber või „ah soo“ (saksakeelsest väljendist ach so! e „nüüd ma mõistan!“), suudab korgi vigastamata välja tõmmata. Tänu sellele saab korgi pärast veini maitsmist uuesti pudelisse sisestada. Korgi eemaldamiseks surutakse harud korgi ja pudelikaela vahele ning keeratakse kork pudelist välja. Korgi sisestamiseks võetakse see uuesti harude vahele ja keeratakse pudelisse tagasi. Sellega saab eemaldada ka halvas seisukorras korki.

Kangmehhanismiga korgitser
Kangmehhanismiga ehk küülikutüüpi korgitseril on kaks käepidet, millega hoitakse pudelikaelast, ning kang, mis keeratakse alla korgi sisse. Korgi väljatõmbamiseks kergitatakse sama kangi. Selleks et kork korgitserist kätte saada, korratakse samasugust surumis- ja kergitamisliigutust. Seda tüüpi korgitser on palju kogukam ja tavaliselt tunduvalt kallim kui teised korgitserid, kuid see-eest kiirem.

Paigaldatav korgitser
See leiutati 19. sajandi lõpus majapidamiste, hotellibaaride ja restoranide jaoks ajal, kui kõik pudelid olid korgiga suletud. See kruvitakse või klammerdatakse leti või seina külge. Kui õlut hakati müüma pudelites, vajasid baarid kiiret lahendust, kuidas neid avada. Enamik varaseid paigaldatavaid korgitsere olid mõeldud lühikese korgiga õllepudelite avamiseks. Tänapäevased riistapuud on tehtud pikemate veinikorkide jaoks.

Korgitõmbaja
1979. aastal esitles ameerika leidur Herbert Allen korgitõmbajat. See seadeldis pidi tegema veinipudelite avamise lollikindlaks. Korgitõmbaja ümbritseb pudelisuud ja plastkruvi peab ainult keerama, et kork ilma pingutuseta eemaldada. Spiraal on kaetud tefloniga, mis vähendab korgi sisse keeramisel hõõrdumist ja tagab, et selle saab eemaldada ühes tükis ilma tõmbamiseta. Korgitõmbaja on eksponeeritud New Yorgi moodsa kunsti muuseumi püsinäitusel.

Muud tüüpi korgitserid
On veel palju muud tüüpi korgitsere, mida tarbijad laialdaselt ei tarvita. Need võivad olla kõrge hinnaga profitööriistad või mõeldud kasutamiseks tööstuses.